on 2022/09/02 by Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, []

Tihti võrdsustatakse laadimistasuga, eriti vanemates dokumentides, nimelt tasu, mida tuleb maksta kauba peale- või mahalaadimise eest sadamas või maismaal. – Raudteeveo kohustusliku veo eest veoautodelt võetav tasu [CH: Camions], eelkõige Šveitsis. – Teatud protsent Alpide-ülesest raskeveokite liiklusest tuleb Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa piiril laadida raudteevagunitele ning – keskkonnakaitse eesmärgil ja Alpi konventsiooni (1991. aastal jõustunud […]

on 2022/09/02 by Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, []

Mis tahes kahju, mille ulatus ei ole täpselt määratletud, kahjulik vähenemine, äärmuslikel juhtudel isegi täielik kahju, näiteks raha ostujõu või klientide usalduse vähenemine panga vastu. – Majandusüksuse varade mis tahes vähenemine (summa, mille majandusüksus kaotab bilansis). – Finantsturul annab raha kasutamine, st tehtud kulutused, vähem kui nullkasumit; tulemus on negatiivne (summa, mille võrra tehingu kulud […]

on 2022/09/02 by Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, []

Vastavalt IFRS 9-le tuleb kõikide riskitüüpide esinemise tõenäosust kajastada kogu perioodi jooksul. Uus määrus ei kehti mitte ainult pankadele, vaid ka kõikide finantsinstrumentide väärtuse langusele, mida kajastatakse soetusmaksumuses, sõltumata majandusharust. See sunnib moodustama kiiresti riskieraldisi, sest oodatav rahavoog (ECF) on samuti esiplaanil. Samuti ei kajastata enam igasugust intressitulu (intressinõuet) lepingus kokkulepitud summas, vaid eeldatavate maksete […]

on 2022/09/02 by Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, []

Termin, mida kasutatakse peamiselt seoses teatavate kaubeldavate finantsinstrumentidega. Pangad koondavad suure hulga väljastatud laene portfelli. Seejärel jaotatakse see üksikuteks osamakseteks; tavaliselt kolmeks, mitte tingimata võrdseks osaks. – Madalaim, suhteliselt kõrge intressiga osa (esimese kahjumi osa, mida nimetatakse ka omakapitali osaks) peab täielikult kandma (absorbeerima) kogu portfelli laenude makseviivituse tõttu tekkinud kahjumi. – Järgmise kõrgema astme […]

on 2022/09/02 by Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, []

Majandusüksuse üldiselt ja eriti panga võime katta kahjusid, ilma et see ohustaks tema enda olemasolu. Pangandussektoris ei ole kahjumikatmisvõime mõistet lihtne visandada. Selle põhimõtte peamine mõte on, et asjakohased instrumendid ei tohi mitte ainult võimaldada nende emitendil vältida maksejõuetust stressiolukorras, vaid peaksid ka soodustama rekapitaliseerimist. – Vt maksejõuetus, Basel III, Cooki suhtarv, katvusmäär, omakapitali määr, […]

on 2022/09/02 by Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, []

Finantskeeles üldjuhul majandusüksuse maksekohustus kolmanda isiku ees (kohustus, mis seob juriidiliselt üksikisikut või ettevõtet võla tasumiseks). – Kohustus on ettevõtte praegune kohustus, mis tuleneb mineviku tegevusest ja mille täitmine eeldatavalt toob kaasa raha väljavoolu. Kohustus on ettevõtte praegune kohustus, mis tuleneb mineviku tegevusest ja mille täitmine eeldatavalt toob kaasa raha väljavoolu. – Kohustusi näidatakse ettevõtte […]

on 2022/09/02 by Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, []

Ametlik termin eramajapidamise maksejõuetuse kohta. – Vt tarbijakrediit. – Vrd Bafini 2012. aasta aruanne, lk 32 (statistika; 2012. aastal ligikaudu 98 000 juhtumit, mille avatud nõuded olid 5,4 miljardit eurot), samuti Bafini vastav aastaaruanne, peatükk „Majanduskeskkond“. Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta! Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, […]

on 2022/09/02 by Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, []

Üldiselt mis tahes mittekaubeldavate varade muundamine kaubeldavateks väärtpaberiteks (mittekaubeldavate varade muundamine kaubeldavateks väärtpaberiteks.). – Pangad koondavad antud laenudest tulenevad nõuded võlaväärtpaberiteks, mis müüakse investoritele. – Pangad väljastavad sertifikaate välismaistele aktsiatele, mida ei ole noteeritud kodumaisel börsil, muutes need seega kodumaisel turul ja kodumaises vääringus kaubeldavaks (aktsiasertifikaat). – Väärtpabereid nõuete või kohustuste kohta emiteeritakse ja vahetatakse […]

on 2022/09/02 by Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, []

Ühe või mitme panga nõuded – ühendatakse paketiks (pakett, kogum, erifond, portfell), – krediidirisk eraldatakse krediididerivatiivi abil ja – krediidirisk müüakse eriotstarbelisele ettevõttele; krediidinõue jääb siiski – väärtpaberistamise vahendisse. Erinevus tegelikust väärtpaberistamisest – endiselt panga bilansis. – Vt varad, mittelikviidsus, ostu ja hoia praktika, tagasinõudmisklausel, krediidiga seotud võlakirjad, defesance, teemanttees, krediididerivatiiv, krediitkaardi fiasko, originate-to-distribute strateegia, […]

on 2022/09/02 by Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, []

Igasuguste väärtpaberistamise instrumentide pakkumine ja nõudlus. Põhimõtteliselt võib väärtpaberistada kõike, mis lubab pidevat maksevoolu, alates krediitkaardinõuetest kuni õppelaenude ja jalgpallistaadioni või kontserdisaali tuludeni. – Mis tahes väärtpaberistamise puhul on takistuseks moraalse ohu probleem. Selle põhjuseks on see, et väärtpaberistavale pangale väheneb stiimul võlgniku jälgimiseks, kuna väärtpaberistatud väärtpaberite ostjad kannavad makseviivituse riski. – Subprime-kriisile järgnenud finantskriisi […]