2010. aasta kevadel oli laialt levinud, vihjamisi levinud nimi seoses Euroopa stabiilsusmehhanismi loomise ja riigi pankroti äärelioleva Kreeka abistamisega ning vaid aasta hiljem ka Portugali ja teiste euroala liikmete abistamisega. – Euroopa rahaliidu oluline tugisammas oli põhimõte, et ükski liikmesriik ei peaks vastutama teise liikmesriigi võlgade eest. Selline mitte-käendusklausel on selgesõnaliselt sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 125. Lisaks sellele nõuti ja eeldati, et iga liige käitub ühisraha suhtes õiglaselt. Abi kaudu, nagu Kreeka, Portugali, Hispaania, Küprose ja teiste puhul, on stiimulid valesti seatud: eelarvedistsipliin on nõrgenenud. Solidaarsuse asemel ühisraha suhtes – Kreeka sai euroga esimest korda oma ajaloos paljude aastakümnete jooksul stabiilset raha ja varem tundmatult madala intressimäära – toetutakse teiste liikmesriikide kodanike valmisolekule teha ohvreid, kes järgivad lepingu reegleid. – Sageli esitatud vastuväide, et EL on juba praegu ülekandeliit, on ilmselgelt vale. Selle põhjuseks on see, et liikmesriikide vahelised ülekanded, näiteks põllumajandustoetused, on oma eesmärgi poolest täpselt määratletud ja nende summa on piiratud. ELi lepingu kohaselt ei ole ühe riigi ülemäärase eelarvepuudujäägi või – mis tavaliselt sellega kaasneb – konkurentsivõime kaotuse tõttu tehtavad ülekanded seotud teiste liikmete maksekohustusega. Lisaks sellele on kogemus, et sellised ebasoovitavad arengud toovad kaasa hoogu, mis on paljuski pidurdamatu ja mille liikumapanevad jõud muutuvad üha tugevamaks. Peagi saavutatakse ulatus, mis lõpuks mõjutab märgatavalt doonorriikide inimeste elatustaset. See toob poliitilisele võimule erakonnad, kes on oma programmi sisse kirjutanud väljumise („Euroopa – mitte niimoodi!“). – Vt devalveerimine, fiskaal, bail-ins, keskpank, bail-out, pangandusliit, riskide jagamine, süüdistuste mäng, puudujäägi rahastamise keeld, pankade kriisilahendusrahastu, Euroopa kriisilahendusfond, Euroopa stabiliseerimismehhanism, EMU lõhkumine, EKP patt, kullaohvrid, Kreeka kriis, vastastikune surve, Helleno-maania, Iiri kriis, Neuro, poliitikaklamber, Portugali kriis, päästmine, päästepakett, võlaklubi, võlanarkootikum, seitsmeprotsendiline piirang, solidaarsus, finants, blokeeritud konto, riigivõlakirjad, stabiilsuse ja kasvu pakt, stabiliseerimismehhanism, Euroopa, varamaks, lepingulojaalsus, võla ja tootlikkuse seos, kasvu ja võla fakt, ajalooline. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2010. aasta mai kuuaruanne, lk 12 f. (Euroopa stabiilsusmehhanismi raames antud tagatiste kohta), Deutsche Bundesbanki 2010. aasta novembri kuuaruanne, lk 11 f., lk 67 (vastavale abile peavad eelnema usaldusväärsed konsolideerimismeetmed probleemsete riikide poolt), Deutsche Bundesbanki 2011. aasta augusti kuuaruanne, lk 66 jj (tõsised reservatsioonid kaudse liikumise suhtes ülekandeliidu suunas).

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@ekrah.com
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/

Diese Website verwendet Akismet, um Spam zu reduzieren. Erfahre, wie deine Kommentardaten verarbeitet werden.